Projekt:Suhtlemine ilma vägivallata
Allikas: EMPAATIA.ee
Sisukord |
Tänud toetajatele
Projekti on toetanud:
- USA saatkond SEED stipendiumiga
- Hollandi Kuningriigi Suursaatkonna väikeprojektide programm MATRA/KAP
- Kanada Akadeemilised Eesti Naised
Erinevate panustega on projektile kaasa aidanud ka Kaitseliidu Kool, Saku Läte, Germond Hulgi, Alu söökla, Avatud Meele Instituut.
Täname toetajaid siiralt ja südamest!
Project
RELATING WITHOUT VIOLENCE (OPPORTUNITIES FOR REDUCING VIOLENCE IN ESTONIAN GROUP HOMES)
Gratitude for support
This project was funded, in part, through the U.S. State Department SEED Grant, Royal Netherlands Embassy MATRA/KAP Grant, Academic Canadian Estonian Women.
Different contributions have made also by Defence Leaque School, Saku Läte, Germond Hulgi, Alu canteen, Open Mind Institute.
Projektimeeskond
- Sandra Meigas
- Külle Saar
- Merike Kahju
- Tiina Sergo
- Katrin Eimla
- Erki Kaikkonen
- Marko Puusaar
- Heidy Kiviloo
Projektist
Alguse sai projekt enne, kui mingeid rahastamisvõimalusi kusagilt üldse paistis. Esimesed vägivallatu suhtlemise meetodi (vvs) tutvustused toimusid tänu Sandra inspiratsioonile ja tema eelnevatele kontaktidele Palivere Lastekoduga jaanuaris 2004. Tutvustusel osales 8 laste- ja noortekodu personal - kokku ca 50 inimest ning osalejad leidsid üksmeelselt, et vvs-ist oleks lastekodude personalil kasu mitme kandi pealt - suhtlemisel lastega ja omavahel, see pakuks emotsionaalset tuge kasvatajatele ning aitaks luua tasakaalu ja lahendada sisekonflikte ning pingeid ka töötajate endi vahel. Sellest tagasisidest julgustatuna hakkas vvs sõprade grupp mõtlema edasiste võimaluste peale vvs lastekodudele tutvustada.
Ja vastavalt Elu seadusele: "Kui Sina teenid Elu, siis Elu teenib Sind!" juhtis saatus meie teele inimese, kes nõustus idee projektiks kirjutama.
Peale aastast koolituskogemust on esimestes gruppides osalejad andnud tagasisidet, et selline regulaarne kooskäimine (1x kuus või iga 3.nädalal) toetab neid mitmel moel. Osalejad on öelnud, et vvs on väga teistmoodi suhtumine elusse ja inimestesse ning selle sügavuse mõistmine ja sellise mõtteviisi omaks võtmine nõuab aega ja tööd iseendaga. Peale pooleaastast kooskäimist andsid grupid tagasisidet, et alles nüüd, so peale poolt aastat regulaarseid koolitusi, hakkavad nad nägema, mõistma ja kogema, et vvs-s on peidus sügav filosoofia ja praktika, mille omandamiseks on vaja "seedimisaega" ning regulaarset harjutamist. Töös iseendaga peavad osalejad regulaarselt toimuvaid kohtumisi ääretult toetavateks ja arvavad, et kohtumiste vahe ei tohiks olla pikem kui 4 nädalat. Osalejad väidavad, et koolitused aitavad neil paremini hakata mõistma eelkõige iseennast ning seejärel lapsi ja kolleege. Samuti ütlevad nad, et regulaarne kohtumine kolleegidega ühistel koolitustel aitab luua üksteist toetavamat ja mõistvamat õhkkonda ka personali seas, kuulda ja jagada muresid ja rõõme ning saada emotsionaalset toetust nii nende igapäevatöös kui oma isiklikes suhetes pere ja sõpradega. Kevadel 2005 alustas veel 6 gruppi aastase põhikursusega ning kokku on tänaseks (dets 2005) saanud (või on käimas) esmakoolitust 8 Eesti Lastekodu personal, kokku ca 200 inimest.
Järeldused, ettepanekud edaspidiseks
Kui alguses tundus, et ühe aastaga on võimalik tohutult palju lastekodusi "ära koolitada", siis peale poolteistaastast praktilist kogemust on see arvamus muutunud. Senise kogemuse järel tundub, et kogu vvs õppimise protsess lastekodudes võiks jaotuda kolme aasta peale, siis tekiks järjepidevus ja võimalus, et moodustuvad kohaliku juhendajaga toetusgrupid, mis on võimelised iseseisvalt jätkama. Ideaalis võiks näiteks lastekodudest, kus on läbitud 3-aastane koolitusprotsess, kasvada välja mentorid, kes juhendavad edaspidi oma ja miks ka mitte naaberlastekodude vähemkogenud kolleege, pakuvad emotsionaalset toetust, loovad praktikagruppe, toetavad algajaid õppijaid, vahendavad konflikte jms. Kuna vvs on OSKUSTE OMANDAMINE, siis võtab see protsess aega ja vajab kannatlikkust ning regulaarset harjutamisvõimalust turvalises keskkonnas kogenumate (treenerite) juhendamisel ja toetusel.
Kokkuvõtteks
Projekti senised finantsid on praeguseks hetkeks (detsember 2005) lõppenud ning oleme tänulikud kõigile, kes tunnevad soovi toetada vägivallatu suhtlemise koolituste jätkumist Eesti lastekodudes, sest meie südameis elab lootus, et see aitab tuua inimeste ellu rohkem mõistmist, armastust, soojust ja valgust!
