Teooria

Allikas: EMPAATIA.ee

Vägivallatu suhtlemise komponendid | Eneseempaatia | Tunnete loetelu | Vajaduste loetelu


Lilll...
"Vägivallatus (nonviolence) on enam kui lihtsalt lööklause või käibefraas. See on elufilosoofia ja praktika, mis on võimeline andma suunda ja näitama teed ühiskonna tervenemise poole."

Michael Nagler "Is There No Other Way: The Search for a Nonviolent Future"

Põhitõed

Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja teadlikkuse, et näha selgelt, mis meid ajendab võtma vastutust oma reaktsioonide eest ja süvendama oma ühendust iseenda ja teistega. See sisaldab radikaalset muutust selles, kuidas me mõtleme elust ja tähendusest. VVS baseerub fundamentaalsel printsiibil:

Kõigi inimtegevuste taga on vajadused, mida inimesed püüavad rahuldada ja nende vajaduste mõistmine ja teadvustamine võib luua jagatud aluse ühendusele, koostööle ja globaalsemalt - rahule.

Üksteisemõistmine oma vajaduste tasemel loob sellise ühenduse seepärast, et sellel sügavalt inimlikul tasandil kaaluvad meie sarnasused üles meie erinevused, andes põhjuse suuremaks kaastundlikkuseks. Kui me keskendame tähelepanu vajadustele, ilma kriitikat, süüdistamist või nõudmisi tunnetamata või üle kandmata, õitseb meie sügavaim loovus ja esile kerkivad lahendused, mis olid varem teadvusest blokeeritud. Sellisel sügavusel on võimalik konflikte ja mittemõistmisi lahendada palju lihtsamalt.

VVS õppimise protsess on sarnane uue keele või oskuse õppimisega: samm-sammult õppimine koos küllaldase praktikaga viib kasvava meisterlikkuseni. Sel ajal kui soravuse saavutamine võtab aega, suurendab iga uue keele oskamine tõenäosust, et kommunikatsioon saab toimuma.

VVS keel sisaldab kahte osa: iseenda aus väljendamine ja teiste empaatiline kuulamine. Mõlemaid väljendatakse nelja komponendi abil - vaatlus, tunded, vajadused ja soovid/palved. Vvs praktiseerimine sisaldab nende komponentide eristamist kohtumõistmisest, interpreteerimisest ja nõudmisest. Samuti teadlikkuse, mis on sügavalt kinnistunud nendesse komponentidesse, õppimist. Kõike seda selleks, et väljendada ja kuulata ennast ja teisi viisil, mis tõenäolisemalt aitab kaasa mõistmisele ja ühenduse saavutamisele. Ühendus ja mõistmine toetab igaühe vajaduste rahuldamist ja hoolitseb andmise ja saamise naudingu eest kõigis meis.

VVS arendas välja Dr Marshall B.Rosenberg, kes tutvustas seda ükisikisikutele ja organisatsioonidele üle terve maailma. Vvs-i on kasutatud sõdivate hõimude ja sõjamöllus riikide vahel; koolides, vanglates ja korporatsioonides; tervishoius, sotsiaalsete muudatuste korral ja valitsusinstitutsioonides ning isklikes lähisuhetes. Maailmas töötab praegu umbes sada sertifitseeritud vvs treenerit.

Oulised erinevused

Vägivallatu suhtlemise (vvs) looja Marshall Rosenberg ütleb, et selle suhtlemis- ja elamisviisi õppimisel ei ole oluline mitte mudel või sõnad, vaid vaja on teadvustada olulisi erinevusi ja need tõeliselt läbi tunnetada ning omaks võtta.

P.S. Hunt ja kaelkirjak on metafoorid, mida vvs-s kasutatakse meie sisedialoogide näitlikustamiseks. Kaelkirjak sümboliseerib seda poolt inimeses, mis on ühenduses südamega - tunnete ja vajadustega. Hunt sümboliseerib mõistuse tasandil olemist - kritiseerimist, hinnangute andmist, võrdlemist, analüüsimist jms. Üks ei ole halvem ega parem kui teine, vaja on teadvustada, et need on erinevad olemise ja ühenduse kvaliteedid.


  • MERIKESE ARUSAAM PRAEGUSEL ELUETAPIL OLULISTEST ERINEVUSTEST ON SELLINE:

1. "Kaelkirjak olemine" vrs „kaelkirjaku tegemine“ – ausus iseenda vastu hetk hetke järel, teadvustades, mis toimub minu sisemaailmas ning väljendades seda ja samaaegselt kuulates empaatiliselt, mis on elav teises inimeses (selle asemel, et korrigeerida või õpetada teisi, kuidas nad "peaksid" olema "perfektsed" vvs-is!)

2. Kaelkirjaku ausus vrs hundi ausus – mina näen kaelkirjaku ausust tulenemas südamest - see on selle väljendamine, mida mina tunnen ja vajan vastusena teise inimese tegudele või situatsioonile jne. Hundi ausus põhineb moraalsetel hinnangutel kellegi vale või õige olemisel.

3. Empaatia vrs sümpaatia ja teised vastuse vormid ("ära parandamine", õigustamine jms) – empaatia tähendab "Kohal olemist" kogu oma olemusega - minu süda, mu tähelepanu on teise inimesega, ilma samal ajal mõtlemata, analüüsimata, korrigeerimata, tõlgendamata jne. See on nagu lainelaual surfamine, kus sa ei küsi, kust laine tuleb ega püüa suunata tema minekut!

4. Kaitsev jõukasutamine vrs karistav jõukasutamine – erinevus on kavatsuses - kaitsva jõukasutmaise taga on kavatsus kaitsta kahjustuste või õnnetuste eest. Karistava jõukasutamise taga on kavatsus muuta teist inimest või tema käitumist, õpetada, kuidas ta "peab", panna teist kannatama.

Viinakuu 2005

järgneb...

Välja otsitud andmebaasist "http://empaatia.ee/empaatia/index.php/Teooria"
Personaalsed tööriistad