Eneseempaatia
Allikas: EMPAATIA.ee
Nii meie endi tunnete ja vajaduste väljendamine kui teiste tunnete ja vajaduste empaatiline aimamine põhinevad teatud kindlal teadlikkusel, mis on VVS süda. Seda teadlikkust toidab enese-empaatia praktiseerimine.
Enese-empaatia korral pöörame me sama kaastundlikku tähelepanu iseendale, mida me kasutame ka siis, kui me kuulame teisi, kasutades VVS-i. See tähendab kuulamist läbi igasuguste interpretatsioonide ja süüdistuste, mida me teeme selleks, et selgitada kuidas me end tunneme VVS-i eluga ühendatud komponentide terminites.. (tunded ja vajadused).
See sisemine teadlikkus ja selgus lubab siis meil valida meie järgmist sammu: väljendada ennast teistele, või kuulates teist empaatiliselt. See järgmine samm on meie palve iseendale ja lõpetab (completes?) meie sisemise ühenduse VVS-I komponentidega.
VVS-I praktiseerimine sisaldab kavatsust ühenduda kaastundlikult meie endi ja teistega ja võimet hoida meie tähelepanu käesoleval hetkel - mis sisaldab teadlik olemist, et mõnikord sellel käesoleval hetkel me meenutame minevikku või kujutame ette tuleviku võimalusi.
Sageli tuleb enesempaatia lihtsalt, kui me pääseme ligi oma meeltele, emotsioonidele ja vajadustele, et mõista ja hinnata seda, kuidas me parajasti oleme. Konflikit momentidel või olles reaktiivne teiste vastu, võime me avastada endid olevat tõrksad kavatsusele ühenduda kaastundlikult ja nõrgendada meie võimekust olla ühenduses käesoleva hetkega. Sellistel kordadel on eneseempaatial jõud muuta meie olemise lahutatud staatust ja tuua meid tagasi meie kaastundliku kavatsuseni ja hetkele orienteeritud tähelepanule. Praktiseerides paljud inimesed leiavaad, et isegi ainult eneseempaatia lahendab mõnikord sisemised konfliktid ja konfliktid teistega, kuna ta muudab meie elukogemust.
